2024. aasta viimane kvartal oli aktsiaturgude jaoks volatiilne. USA aktsiad olid indeksi tootluse osas jätkuvalt selgelt esikohal, mida võimendas Trumpi valimine presidendiks, kuid aasta lõpus optimism mõnevõrra siiski hääbus. Ülejäänud maailmas oli optimism aktsiaturgudel väiksem ning turgudel toimusid väikesed tõusud ja langused. Euroala investoreid, sealhulgas meie hallatavaid investeerimisportfelle, aitas euro odavnemine USA dollari suhtes koguni 7% võrra. USA turgudele tehtud (või dollarites nomineeritud) investeeringud kallinesid eurodesse konverteerituna sama palju.
Kokku kallinesid arenenud riikide aktsiad kvartalis eurodes 7,6% võrra, samas kui arengumaade aktsiate hind langes 0,9% võrra. USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis eurodes koguni 10,3% (2,4% USA dollarites), samas kui Euroopa aktsiaindeks Stoxx 600 langes 2,9% võrra. Järsult tõusnud India aktsiad kukkusid viimases kvartalis kõige rohkem, langedes 4,5%.
Viimases kvartalis arutasid investorid ja analüütikud peamiselt inflatsiooni ja intressimäärade, suurte majanduste olukorra ja konfliktide üle. Aasta lõpus USAs inflatsioon tõusis, ent püsis Euroopas peaaegu muutumatuna. Sellest tulenevalt eeldatakse, et USA Keskpank aeglustab 2025. aastal baasintressimäärade kärpimise tempot, samas kui Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade langetamist eeldatavasti samas tempos (aasta lõpuks 1,75%-ni). Baasintressimäärade erinevused on oluliselt mõjutanud USA dollari tugevnemist euro suhtes. Teine erilist huvi pakkuv teema oli ja on suuremate majanduste olukord. USAs jäi SKT kasv üle 3%; Euroopas oli see 0,3% ja suurimas Euroopa riigis Saksamaal langes SKT 3. kvartalis 0,3%. Euro intressimäärade kiire langus peaks kahanevale Euroopa majandusele hoogu juurde andma. Investorid on jälginud sõjalisi arenguid Iisraelis, Liibanonis, Süürias ja Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Meie Kesk-Euroopa piirkonna jaoks on kõige olulisem olukord Ukrainas. Turuosalised leiavad, et Trumpi võiduga on relvarahu tõenäosus suurenenud. Kui tõepoolest jõutakse jätkusuutliku relvarahuni, oleks see märkimisväärselt kasulik kogu piirkonna, sealhulgas Balti riikide aktsiatele. Vähenenud geopoliitilised riskid julgustaksid välisinvestoreid naasma ja ettevõtetel oleks oodata Ukraina ülesehitamisega seotud uusi suuri tellimusi.
Maailma kaks peamist keskpanka, USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank, pikendasid 2024. aasta viimases kvartalis intressimäärade langetamise tsüklit ja langetasid intressimäärasid kaks korda. Pärast Trumpi võitu muutusid aga oluliselt ootused seoses võimalike muutustega USA majanduspoliitikas, nagu kõrgemad tariifid, madalamad ettevõtete maksud ja suurem eelarvepuudujääk. Väljavaadete muutus tekitas inflatsioonihirmu, tõstes USA pikaajaliste riigivõlakirjade tootlust umbes 0,75 protsendipunkti võrra. Euroopas ei ole võlakirjade tootlused eriti muutunud, kuna euroala inflatsioon on juba mõnda aega olnud lähedal Euroopa Keskpanga 2% eesmärgile. Kesk- ja Ida-Euroopas tõstsid krediidiagentuurid positiivsete majandusväljavaadete tõttu mitme riigi – Horvaatia, Serbia, Moldova, Montenegro ja Albaania – krediidireitinguid.
Kulla hind tõusis eelmisel aastal eriti kiiresti. USA dollarites kallines kuld eelmisel aastal 27% ja eurodes (mis on USA dollari suhtes odavnenud) tõusis kulla hind koguni 36%. USA presidendivalimiste eel oli ebakindlus turgudel eriti suur ja sellest tulenevalt jõudis kulla hind kõigi aegade kõrgeimale tasemele ehk 2 790 USA dollarit troiuntsi kohta. Hiljem kulla hind siiski veidi alanes ja aasta lõppes 2 624 USA dollariga troiuntsi kohta. USA dollari kallinemine euro suhtes kompenseeris selle languse ning kulla hind eurodes 2024. aasta lõpus oli lähedal oktoobris püstitatud rekordtasemele.
INVL Index Plus
INVL Index Plus 80
INVL Index Plus 50
INVL Index Plus 25
INVL Fixed Income
INVL Corporate Debt
INVL Nordic High Yield Debt
INVL Emerging Markets Debt
INVL Emerging Markets Equity
INVL Global Sustainable Equity
INVL Europe Equity
INVL Northern Europe Equity
INVL USA Equity
