2023-04-19

2023. aasta 1. kvartali investeerimisportfellide ülevaated

Aktsia- ja võlakirjaturud alustasid 2023. aastat positiivses meeleolus. Vaatamata pangandussektori volatiilsusele tõusis üldine ülemaailmne aktsiaindeks (MSCI ACWI IMI indeks) kvartali jooksul 5,4%, kusjuures Euroopa aktsiaturu sooritus oli USAst parem. Huvitav on see, et USA aktsiaturu puhul oli peaaegu kogu turu tõus tingitud mõne suurima ettevõtte (nt Nvidia, Meta Platforms, Tesla) aktsiahinnast, samas kui ülejäänud ettevõtete aktsiahinnad püsisid üllataval kombel endisel tasemel. See oli tingitud investorite taastekkinud huvist tehnoloogia- ja kasvuaktsiate vastu, mis tulenes intressitõusude prognooside mõningasest leevenemisest.

Viimase kvartali tähelepanuväärseimad sündmused olid USA ja Euroopa pangandussektoris tekkinud kriisiolukorrad. Rahutused algasid Ameerika Ühendriikides, kus Silicon Valley Bank (SVB) läks märtsi alguses pankrotti. Pangas leidis aset niinimetatud „pangajooks“. Vaid mõne päeva jooksul võeti pangast välja märkimisväärne summa raha, mille väljamaksmiseks pidi pank müüma oma bilansis olevaid võlaväärtpabereid kahjumiga. Tegu oli peamiselt USA riigivõlakirjadega, mille väärtus vähenes 2022. aasta jooksul märkimisväärselt, mis tähendas omakorda väga suurt kahjumit. Sarnaste likviidsusprobleemidega seisis silmitsi Šveitsi pank Credit Suisse, mille omandas hiljem teine Šveitsi pank UBS, tagades seeläbi finantssüsteemi stabiilsuse. Vaatamata sellele sündmusele kerkis aasta esimeses kvartalis ka Euroopa pangandusindeks, viidates sellele, et Credit Suisse ’i puhul ei olnud tegu süsteemse probleemiga ning selle mõju finantsturgudele laiemalt oli piiratud.

Nii Euroopa Keskpank kui USA Föderaalreserv jätkasid baasintressi kergitamist, ehkki senisest aeglasemas tempos – keskpangad tõstsid oma viimastel kohtumistel intressimäärasid vastavalt 0,5% ja 0,25%. Keskpangad rõhutasid jätkuvalt, et võitlus inflatsiooni vastu ei ole veel läbi (ehkki üldine inflatsioon on taandumas, on alusinflatsioon jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel). Kuna majandusandmed olid jätkuvalt positiivsed ja andsid märku majandustegevuse elavnemisest, tähendab see, et intressmäärade kiireid kärpeid ei ole oodata.

Kõige rohkem segadust tekitasid aga rahutused pangandussektoris. Võlakirjahinnad kerkisid ning tulusused langesid peaaegu rekordiliselt madalala tasemele: märtsis langes 2-aastase tähtajaga USA riigivõlakirja tulusus vaid kahe päeva jooksul koguni 80 baaspunkti, mis on suurim langus alates 1987. aasta oktoobris toimunud tururahutustest. Investeerimisjärguga ja väikese krediidiriskiga võlakirjade tootlus oli positiivne, kuna investorid pelgasid finantssüsteemi stressi levimist ning paigutasid seetõttu oma kapitali kõige turvalisematesse finantsinstrumentidesse. Kuna suurpangad maksid hoiustelt endiselt intressimäärasid, mis olid madalamad kui lühiajalistel võlakirjadel, hakkasid hoiustajad oma kapitali suures mahus pankadest välja võtma ning rahaturufondidesse investeerima. Selle aasta alguses taastus investorite riskivalmidus ning seetõttu tekkis pakkumise defitsiit: ettevõtted ja valitsused emiteerisid aktiivselt soodsate tingimustega võlakirju. Näiteks Rumeenia täitis ainuüksi jaanuarikuuga oma iga-aastase rahastusvajaduse, mis tähendab, et sealsel valitsusel on tulevikus laenates rohkem mänguruumi.

Investeerimisportfellide kvartaalsed ülevaated 31.03.2023