2022. aasta kindlustushüvitistest 30% moodustasid kriitiliste haiguste tõttu tehtud väljamaksed. Seda oli neli korda enam kui 2021 aastal makstud kriitiliste haiguste hüvitised. Ka vigastuste eest makstud hüvitiste osakaal tõusis, 2022 a. väljamaksetest 18% maksti traumade tõttu.
INVL Life’i vanemriskihindaja Eva Tammai sõnul oli INVL Life’is 2022. aastal keskmine õnnetuste ja kriitiliste haiguste kahjujuhtumite arv 10 -15 juhtumit kalendrikuus. Maist septembrini see arv tõusis, ulatudes 20-25 juhtumini kuus.
„Õnnetusi juhtus igas vanusegrupis. Traumade osakaal oli kolmandik, sellest omakorda 40% juhtus lastega. Kõige noorem laps oli kahe aastane poiss, kellel diagnoositi rangluumurd. Üldiselt juhtubki poistega rohkem õnnetusi, seda lausa 70% juhtudest. Täiskasvanute puhul juhtus enim õnnetusi naistega; vanusegrupis 35-50 eluaastat oli õnnetusi naiste ja meestega võrdselt“ lisab ta.
Kõige sagedamini maksime hüvitist erinevate murdude korral, mis saadi kas kukkudes, kokkupõrkel või raske eseme langemisel jalale. Juhtumite seas oli ka metsajooksu tehes ja väändumise tagajärjel tekkinud murde. Sõrmeluumurdude põhjuseks oli enamasti kas pallilöök vastu sõrmi või sõrme jäämine esemete vahele. Samuti maksime hüvitist hambamurdude eest, mis tekkis kas tahke eseme suhu sattumisel koos toiduga või pallilöögist alalõua piirkonda.
Näiteks suusatades kukkumise tagajärjel saadud randmeluumurru korral tegime kindlustussummast 4% väljamakse. 10 000 eurose kindlustussumma puhul oli see 400 eurot hüvitist. Sääreluumurru korral maksime välja 10% hüvitist ning väljamakse oli 1000 eurot.
Murru korral maksime kahe operatsiooni eest. Näiteks lahtise sääreluumurru puhul, mis vajas ka operatsiooni, maksime kokku hüvitist 25% kindlustussummast.
Lisaks murdudele olid viimase aasta sagedasemad väljamaksed seotud haavast jäänud armidega. Enim juhtus see alla 10- aastaste lastega. Juhtumite seas oli nii lõikehaavu kätel kui põrutushaavu peapiirkonnas. Sagedased olid ka põletusarmid või kuuma veega kokkupuutest jäänud pigmendilaigud. Armide puhul tegime väljamakse alates ühest protsendist kindlustussummast.
Kolmandal kohal olid sidemete vigastused, näiteks rebendid ja venitused. Enamasti tekkisid sellised vigastused kas liigse koormuse, ootamatu löögi või äkilise liigutuse tagajärjel trennis, vabal ajal palli mängides või koeraga jalutades. Sagedasemad juhtumid olid põlveliigese sidemete ja meniski rebendid ning hüppeliigese vigastused. Nende vigastuste puhul jäid väljamaksed kolme ja viie protsendi vahele kindlustussummast.
INVL Life’i viimase aasta statistikas oli kõige noorem silmavigastuse saaja 8-aastane laps, kes vigastas silma joonlauaga mängides. Silmamuna põrutuste ja sarvkesta vigastuste puhul algasid väljamaksed kahest protsendist.
Kahjujuhtumitest viiendana olid erinevad haigused. Viimase aasta jooksul esitati kahjunõudeid seoses infarktiga, erinevate pahaloomuliste kasvajatega ja terviseseisundi halvenemisest tingitud töövõime puudumisega. Kõigi nende haiguste ja seisundite puhul maksime välja 100% kindlustussummast. Maksimaalseks kindlustussummaks saab klient valida 100 000 eurot.
Enne lepingu sõlmimist soovitab vanemriskihindaja Eva Tammai konsulteerida nõustajaga ja tutvuda teenuse tingimustega.
